Saidist
Mis on avahanked.ee ja kuidas numbrid sünnivad
avahanked.ee on Eesti IT-riigihangete sõltumatu avalik andmevaade: kes võidab, kes tellib, kui palju ja millal. Sait ei vahenda hankemenetlust — pakkumiseks ja vaidlustamiseks on Riigihangete register. Sellel lehel on koos kogu metoodika, mis mujal saidil on jaotuste kaupa laiali.
Andmeallikad #
- Lepingud, hanketeated ja pakkujad — Riigihangete registri avaandmete API (CC BY 4.0). Kaetud on CPV 72-puu (IT-teenused, sh tarkvaraarendus) hankelepingud aastatest 2021–2026; eraldiseisvad tarkvaralitsentsid (CPV 48), riistvara (CPV 30) ja sidetehnika (CPV 32) jäävad välja.
- Lepingu muudatused — muutmisteated samast Riigihangete registri kuukaupa avaldatavast teadete failist: eForms muutmisteated (alamliigid 38–40) ja varasem TED-i vorm F20_2014. Vt muudatuste metoodikat.
- Vaidlustused — riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) otsuste avalik otsing riigihanked.riik.ee-s. Salvestame ainult otsuse metaandmed, mitte otsuse teksti.
- EL rahastus — hanketeate enda rahastusväli. See on hankija oma märge, mitte eraldi rahastusregister. Vt täpsustust allpool.
- Töötajate arv ja juhatuse liikmed — Äriregistri avaandmed (CC BY 4.0): majandusaasta aruannete FTE keskmine, selle puudumisel Maksu- ja Tolliameti kvartaliandmed inforegister.ee kaudu.
- Riigilt saadud maksed — Riigi Tugiteenuste Keskuse saldoandmikud (saldo.rtk.ee): kogu avaliku sektori väljamaksed tarnijale, mitte ainult IT-hanked.
Kui sageli andmed uuenevad? #
Andmed kogub automaatne konveier, mis käib tööpäeviti mitu korda päevas. Jaluses olev „Andmed seisuga" kuupäev (praegu 12.08.2026) näitab värskeima lepinguandme kuupäeva, mitte viimase kogumise aega — register avaldab osa teateid viitega.
Metoodika #
Iga saidi arvutus on siin lahti kirjutatud koos oma piirangutega. Kui mõni saidi graafik või edetabel viitab siia, siis vastus on selle jaotise all.
Raamleping vs üksikleping #
Raamlepingu summa on ülemmäär — hankija reserveerib õiguse osta teenuseid kuni selle summani mitme aasta jooksul, mitte tegelik kulu. Tegelik väljakutsete maht on sageli murdosa lepingu „mahust". Üksiklepingu summa on seevastu tegelik kohustus. Kõik saidi koondnumbrid hoiavad neid kahte lahus ja raamlepingud kannavad raam silti. Raamleping ja selle alusel sõlmitud hankelepingud loetakse ühe hanke osaks, et sama ülemmäära ei liidetaks väljakutsetele otsa.
Nimede kanoniseerimine #
Ettevõtted ja asutused ühendatakse registrikoodi järgi, nii et ümbernimetatud firma (nt Tieto Estonia → Tietoevry Estonia) ajalugu jääb kokku ühele lehele. Registrikoodita kirjed jäävad nime järgi eraldi — välismaiste pakkujate puhul võib sama ettevõte seetõttu esineda mitme kirjapildiga.
Ühispakkumised #
Mitme võitjaga lepingu summa jagatakse tarnijate edetabelites partnerite vahel võrdselt, et sama raha ei loetaks mitu korda. Tegelik töö- ja tulujaotus konsortsiumi sees ei ole avalik, seega on võrdne jagamine eeldus, mitte mõõdetud fakt. Lepingu enda lehel näidatakse kogusummat jagamata.
Pakkujate katvus #
Pakkujate loetelu avalikustamine algas eForms-skeemiga 2023. aasta keskel. Varasemate aastate katvus tugineb Riigihangete registri pakkujate loetelu täiendavale pärimisele (tender-otspunkt) ja võib olla osaline — pakkumis- ja edukusnäitajad 2021–2023 on seetõttu alahinnatud, mitte valed. Loendisse läheb iga (aasta, hange) paar üks kord: mitmeosalised hanked ega raamlepingu väljakutsed ei suurenda numbrit. Hanked, mille võitja pole veel selgunud (käimas või tühistatud), siia ei jõua.
Edukus (võiduprotsent) #
Edukus = võidetud hangete osakaal kõigist hangetest, kus pakkuja oli registreeritud pakkujate hulgas. Nimetaja on seega esitatud pakkumised, mitte kõik turul olnud hanked: hange, kuhu ettevõte pakkumust ei esitanud, ei mõjuta protsenti kummaski suunas. Loendamise reegel on sama mis pakkujate katvuses — üks (aasta, hange) paar läheb arvesse ühe korra, raamlepingu väljakutsed kokku selle raamlepinguga.
Edetabelisse pääsevad ainult pakkujad, kes osalesid valitud aastal vähemalt 8 erineval IT-hankel („kõik" vaates vähemalt 15 hankel perioodil 2021–2026). Ilma selle lävendita tõuseks tippu ettevõte, kes esitas kaks pakkumust ja võitis mõlemad — 100% ilma igasuguse sisuta. Lävend tähendab ka seda, et edetabel ei ole Eesti edukaimate IT-pakkujate nimekiri, vaid nende seast, kes piisavalt tihti pakuvad.
Üksiku pakkujaga hangetel on edukus triviaalselt 100%, seega väga kõrge määr peegeldab sageli nišši-spetsialiseerumist, mitte ülekaalukat konkurentsivõimet. Katvus on enne 2023. aasta keskpaika osaline (vt pakkujate katvust), nii et varasemate aastate protsendid tuginevad väiksemale valimile.
Konkurentsimõõdik #
Hange loetakse üheks tervikuks — raamleping koos selle alt tehtud väljakutsetega on üks hange, mitte mitu. Pakkujate arv on suurim registrist teadaolev loetelu selle hanke kohta. „Ühe pakkujaga" osakaal arvestab ainult hankeid, mille pakkujate loetelu on avaldatud — kuna loetelu avalikustamine algas 2023. aasta keskel (vt pakkujate katvust), ei kata mõõdik varasemaid aastaid ühtlaselt.
Üks pakkuja võib peegeldada ka kitsast nišši, mitte ainult nõrka konkurentsi: mõnel erialal ongi Eestis kaks-kolm võimekat tegijat. Samal põhjusel on pakkuja edukus üksiku pakkujaga hangetel triviaalselt 100% — väga kõrge edukusmäär tähendab sageli spetsialiseerumist, mitte ülekaalukat konkurentsivõimet.
Tööjõukoormus (implitsiitne FTE-nõue) #
Aasta vaates: implitsiitne tööjõunõue = (tol aastal sõlmitud üksiklepingute summa + tol aastal kehtinud raamlepingute ülemmäärad / 4-aastane kehtivus täiel kasutusel) ÷ 160 000 € töötaja kohta aastas. „Kõik" vaates annualiseeritakse üksiklepingud üle kogu andmeakna (2021. aastast jooksva kuuni). 160 000 € on Eesti IT-teenuste keskmine arve-mahtuvus täistööajale taandatud töötaja kohta (≈100 €/h × 1600 arve-tundi aastas).
Töötajate arv on aasta vaates tolle aasta FTE keskmine Äriregistri majandusaasta aruandest, selle puudumisel Maksu- ja Tolliameti kvartaliaruannete keskmine; „kõik" vaates kasutatakse viimast teadaolevat seisu.
Eeldused on teadlikult konservatiivsed: enamiku raamlepingute tegelik väljakutse jääb ülemmäärast oluliselt allapoole. Kui ka 50%-lise kasutuse juures jääb suhe ühest suuremaks, on portfell tarnija teadaolevale võimekusele liiga suur. Edetabelist on välja jäetud tarnijad, kellel pole sisuliselt ühtegi tegelikku üksiklepingut — alla 100 000 € kogu vaates ja alla 50 000 € aasta vaates. Põhjus: kõrge raamlepingute kate ilma ühegi registreeritud väljakutseta on pigem paberil positsioon kui tegelik koormus, ja selline tarnija tõuseks muidu edetabeli tippu ilma ühtegi tundi töötamata.
Hinnangulised summad #
Kui võitja teate maksumuse väli sisaldab ebausutavalt madalat numbrit (sageli on sinna sisestatud tunnitasu või ühiku hind kogumaksumuse asemel), võetakse summa algse hanketeate eeldatavast maksumusest ja märgitakse hinn. sildiga. Selline summa on suurusjärk, mitte lepingu tegelik väärtus.
Lepingu muudatused #
Sõlmitud lepingut võib seaduslikult muuta ja seda tehakse sageli: täpsustub maht, pikeneb tähtaeg, tarnija ühineb teise ettevõttega. Muudatusest tuleb avaldada eraldi teade ning sait loeb need kokku samast Riigihangete registri teadete failist — eForms muutmisteated (alamliigid 38–40, efac:ContractModification) ja varasem TED-i vorm F20_2014. Muudatus ise ei ole märk rikkumisest.
Oluline piirang: vana F20 teade avaldab lepingu maksumuse enne ja pärast, eForms teade uut lepingu maksumust ei avalda. Seega saab sait 2023. aasta järgsete muudatuste kohta näidata, et leping muutus ja miks, aga mitte seda, kui palju maksumus muutus. Summade võrdlust näidatakse ainult seal, kus register selle ise avaldas: 118 IT-hanget 2601-st on saanud vähemalt ühe muutmisteate (kokku 144 teadet), millest maksumuse muutus on välja loetav 12 hanke puhul.
Teateid loetakse teate, mitte rea kaupa: register avaldab sama muutmisteate eraldi reana iga lepingupartneri kohta ja kordab teadet igas kuufailis, kus see veel esineb. Ühe teate kolm võitjat kolmes kuufailis on üks muudatus, mitte üheksa.
Ka avaldatud summamuutust tuleb lugeda ettevaatlikult. Osa suurimatest „kasvudest" on tegelikult hankija enda vea parandus — algsesse teatesse oli sisestatud ühiku hind kogumaksumuse asemel — ja osa F20 kirjetest näitab enne ja pärast sama summat, sest muutus puudutas tähtaega, mitte raha. Seetõttu ei esita sait protsenti kunagi ilma muudatuse enda kirjelduseta.
Selliseid parandusi ei esitata protsendina ega kasvuna. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 lubab sõlmitud lepingu maksumust ilma uue hankemenetluseta muuta 10–50% piires ja hankijad ise viitavad sellele lävele oma põhjendustes — seega ei saa avaldatud kahekordne või suurem kasv kirjeldada sama lepingu lubatud muudatust. Sait märgib need read sõnaga „parandus“ ega järjesta neid protsendi järgi. Praegu on 12-st summamuutusest 3 parandused.
Kus F20 teade avaldas uue maksumuse — nii paranduse kui ka päris muudatuse korral — kuvab sait pärast muudatust kehtivat summat, mitte võitja teate oma, märgendiga kehtiv. Register käitub samamoodi: uus summa on see, mida hanke lepingute lehel näidatakse, ja algne arv ei ole seal enam kusagil nähtav. Muudatuse enne/pärast arvud on alles lepingu lehel muudatuste all.
Vaidlustused (VAKO) #
VAKO ehk riigihangete vaidlustuskomisjon on kohtuväline organ, kuhu pakkuja saab vaidlustada hankija otsuse. Andmed pärinevad registri vaidlustuste avalikust otsingust. Kaetud on 53 IT-hanget ja 61 otsust ajavahemikust 15.01.2021–18.06.2026.
Sait salvestab ainult otsuse metaandmed — otsuse numbri ja kuupäeva, vaidlustaja, hankija, vaidlustuse eseme ja viidatud õigusliku aluse. Otsuse teksti siin ei ole; selle leiab registrist.
Vaidlustuse esitamine on tavaline õiguskaitsevahend, mitte tõend rikkumisest. Kaotanud pakkujad esitavad vaidlustusi rutiinselt ja märkimisväärne osa neist jäetakse rahuldamata. Suur vaidlustuste arv võib tähendada nii probleemset hankepraktikat kui ka lihtsalt suurt ja kallist hankeportfelli, mille üle üldse tasub vaielda.
EL rahastus #
Hanketeatel on väli, kuhu hankija märgib, kas hanget rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest. Sait kuvab selle märkena EL rahastus. Tegemist on hankija enda deklaratsiooniga teates, mitte eraldi rahastusregistri kinnitusega — märgi puudumine ei tõesta, et EL raha ei kasutatud, täitmata väli näeb välja samasugune nagu „ei".
Katvus: 630 hanget 2571-st (25%) on märgitud EL-i rahastatuks. Programmi nimi on kirjas vaid osal neist — 260 juhul 630-st — seega enamik märgitud hankeid kuvab lihtsalt „EL rahastus" ilma programmi nimeta. Väli ei ütle ka seda, kui suur osa hanke maksumusest EL-i vahenditest kaetakse.
Avaandmed ja masinliidesed #
- avahanked-it-awards.csv ja avahanked-it-awards.json — kogu normaliseeritud lepinguandmestik allalaadimiseks (kirjeldus).
- RSS-voog — uued hanketeated ja selgunud võitjad.
- llms.txt — koondvaade AI-assistentidele.
Kas ma võin andmeid kasutada? #
Jah. Algandmed on CC BY 4.0 litsentsiga; viitamiseks sobib „Allikas: Riigihangete register / Rahandusministeerium, CC BY 4.0, kogutud avahanked.ee kaudu". Andmed on kogutud ja töödeldud automaatselt ning võivad sisaldada vigu — enne avaldamist või järelduste tegemist kontrolli algandmeid otse Riigihangete registrist.
Kes saidi taga on? #
Saidi teeb Devaster, kohandatud tarkvara ja AI stuudio Eestis. avahanked.ee on sõltumatu hobiprojekt: see ei ole seotud ühegi hankija, tarnija ega riigiasutusega ning ei paku hanketeenuseid. Küsimused, parandused ja vihjed: [email protected].