39 firmat · 1,3 mld € riigi raamlepinguid · kogu deklareeritud käive 602,1 mln €

Raamlepingute paradoks: kelle lubadused ületavad nende käibe

Eesti riik on aastate jooksul jaotanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia raamlepingute ülemmäärasid sellises mahus, et mitme tarnija puhul ületab riigi tellimisluba kogu nende deklareeritud käibe — sageli mitmekordselt, tipus kümneid kordi. Raamlepingu ülemmäär on lubadus, mitte tegelik kulu; ent kui see lubadus ületab kogu tarnija käibe kõikide klientide peale kokku, on see ka tõend sellest, et hankija on välja andnud rohkem katet, kui ükski tarnija oma võimekusega täita suudaks.

Tarnijaid loendis
39
raam ≥ 5 mln €
Raamlepingute ülemmäärad
1,3 mld €
2021–2026, eForms
Käive 2022–2025
602,1 mln €
MTA, kõik kliendid kokku
Suurim suhe
26×
Continuity IT Services OÜ
Raamleping (raam) on ülemmäär, mitte kulu. Riik reserveerib õiguse osta lepingu raames teenuseid kuni summa täitumiseni mitme aasta jooksul. Tegelik tellimine toimub minihangete kaudu, mille kohta avalikku andmestikku ei avaldata. See lugu ei tõenda ülearveldamist — see näitab, et riik on välja andnud katte-lubadusi, mis tarnijate tegelikku võimekust mitmekordselt ületavad.

Mitme tarnijaga raamlepingud. Kui üks raamleping on sõlmitud mitme tarnijaga ja avaldab ühe jagatud ülemmäära, arvestame kogu selle ülemmäära iga nimetatud tarnija arvele. See on kate, mille vastu tarnijat võidakse rakendada, mitte eelnevalt jagatud kvoot — jagatud raamlepingute puhul tasub seetõttu kordsust lugeda pigem ülempiirina.

Mida me võrdleme

Iga tarnija kohta on kaks numbrit. Esimene on Riigihangete registri eForms-teadete järgi sõlmitud raamlepingute ülemmäärade kogusumma perioodil 2021–2026. Teine on Maksu- ja Tolliameti avaandmete järgi sama ettevõtte deklareeritud käive perioodil 2022–2025 — nelja aasta peale kokku, kõikide klientide ulatuses.

Kui esimene number ületab teist, on riik andnud tarnijale ülemmäära, mis on suurem kui kogu tarnija äri viimase nelja aasta jooksul. Mida suurem kordsus, seda suurem on katte-inflatsioon.

Loendis on tarnijad, kelle raamlepingute ülemmäärad on 5 mln € või rohkem ja kelle deklareeritud käive on vähemalt 100 tuh € (et vältida nulli jagamise artefakte). Välja jäid tarnijad, kelle käive töötaja kohta aastas ületab 500 tuh € — tüüpiliselt riistvara edasimüüjad, kelle ärimudel ei mahu samasse võrdluskasti tööjõul põhinevate IT-teenuste pakkujatega.

39 ülepakutud raamlepingu-tarnijat

Järjestus: raamlepingute ülemmääradega ja MTA-käibega seotud kordsuse järgi. Suurem suhe = riigi tellimisluba on mitmekordne tarnija käive.

#TarnijaRaamKäive 2022–2025SuheTöötajaid
1Continuity IT Services OÜ
info ja side
5 000 000 €
1 lepingut
190 915 €
26×
1
2cloudlessOne OÜ
info ja side
5 000 000 €
1 lepingut
379 025 €
13×
3Aktsiaselts Vendomar
hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
30 000 000 €
3 lepingut
2 959 589 €
10×
8
4Gofore Estonia OÜ
info ja side
37 900 000 €
7 lepingut
5 491 183 €
6.9×
14
5TEXTA OÜ
info ja side
5 182 150 €
10 lepingut
1 139 165 €
4.5×
6
6Bi&Dwh Consult OÜ
info ja side
5 500 000 €
4 lepingut
1 240 173 €
4.4×
4
7Dolm IT OÜ
info ja side
57 605 000 €
26 lepingut
13 247 149 €
4.3×
31
8paulh OÜ
info ja side
5 000 000 €
1 lepingut
1 168 032 €
4.3×
9Javan OÜ
info ja side
5 000 000 €
1 lepingut
1 210 939 €
4.1×
3
10Osaühing Aktors
info ja side
45 638 666 €
16 lepingut
11 290 304 €
4.0×
45
11Krabu Grupp OÜ
info ja side
18 729 500 €
34 lepingut
4 923 225 €
3.8×
8
12AS Finestmedia
info ja side
94 459 716 €
62 lepingut
26 499 477 €
3.6×
73
13OÜ Web Expert
info ja side
30 100 000 €
24 lepingut
8 540 520 €
3.5×
22
14Wisercat Estonia OÜ
info ja side
116 588 300 €
73 lepingut
33 484 940 €
3.5×
69
15SIA Baltic Premier Partners Eesti filiaal
hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
13 650 000 €
5 lepingut
4 105 402 €
3.3×
2
16NOPE OÜ
kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
6 795 999 €
8 lepingut
2 079 835 €
3.3×
8
17HEISI IT OÜ
info ja side
11 297 999 €
23 lepingut
3 540 223 €
3.2×
14
18Rocksoft OÜ
info ja side
26 000 000 €
3 lepingut
9 691 257 €
2.7×
17
19HEMLEX OÜ
info ja side
5 000 000 €
1 lepingut
2 298 727 €
2.2×
5
20Osaühing Net Group
info ja side
77 926 200 €
43 lepingut
36 507 178 €
2.1×
95
21Datafox Software Engineering OÜ
info ja side
6 000 000 €
1 lepingut
2 864 455 €
2.1×
3
22Aktsiaselts Datel
info ja side
142 419 337 €
69 lepingut
68 866 390 €
2.1×
83
23Cybernetica AS
info ja side
123 840 000 €
42 lepingut
60 030 403 €
2.1×
212
24Kodality OÜ
info ja side
35 350 000 €
7 lepingut
17 479 005 €
2.0×
32
25DataFox OÜ
info ja side
85 800 000 €
62 lepingut
43 942 573 €
2.0×
37
26Iglu OÜ
info ja side
30 000 000 €
14 lepingut
16 699 260 €
1.8×
43
27OÜ Quretec
info ja side
8 453 999 €
19 lepingut
4 723 754 €
1.8×
30
28MINDTITAN OÜ
info ja side
12 316 200 €
15 lepingut
6 945 579 €
1.8×
23
29SRINI OÜ
info ja side
54 294 484 €
68 lepingut
31 368 084 €
1.7×
50
30Tietoevry Estonia AS
info ja side
46 516 666 €
40 lepingut
27 360 233 €
1.7×
55
31ROOTCODE OÜ
info ja side
5 000 000 €
4 lepingut
3 229 243 €
1.5×
32Catapult Labs OÜ
info ja side
5 000 000 €
7 lepingut
3 251 121 €
1.5×
7
33Trinidad Wiseman OÜ
kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
108 789 009 €
135 lepingut
71 943 207 €
1.5×
111
34Flowit Estonia OÜ
info ja side
6 000 000 €
2 lepingut
4 325 494 €
1.4×
16
35Piksel OÜ
info ja side
6 444 487 €
19 lepingut
5 637 218 €
1.1×
27
36OÜ TripleDev
info ja side
11 500 000 €
7 lepingut
10 585 675 €
1.1×
11
37Industry62 OÜ
info ja side
36 050 000 €
23 lepingut
33 940 673 €
1.1×
91
38STACC OÜ
kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
5 182 150 €
9 lepingut
4 916 161 €
1.1×
24
39Softwerk OÜ
info ja side
14 100 000 €
6 lepingut
14 019 767 €
1.0×
26

Miks see number tähtis on

Eesti riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia hangetes on raamlepingust kujunenud peamine ostmise vorm: enam kui 80% kõikidest IT-hangete eurodest läbi just raamlepingute. Iga raamleping annab tarnijale „katte" — õiguse, et riik võib selle lepingu raames teha tellimusi ilma uue avaliku hanketa.

Kui kate on suurem kui tarnija tegelik võimekus täita, juhtub kolm asja korraga. Esiteks: avalikkusele jääb mulje, et see tarnija on riigile suur partner, kuigi tegelikku kulu võib olla murdosa ülemmäärast. Teiseks: minihangetes konkureerivad ainult need tarnijad, kes katte said — ja kui katet on rohkem kui tegelikku tööd jagada, valib hankija sellele alusel, kellelt tellida, ilma uue konkursita. Kolmandaks: alapakkumiste oht. Tarnija, kes võitis katte väga madala tunnitasuga, peab kuidagi tasakaalu leidma — tihti mitme paralleelse projekti arvel.

See lugu ei ütle, et keegi konkreetne on petnud või ülearve esitanud. See ütleb seda, et Eesti IT-hangete süsteem on välja andnud rohkem katet, kui ükski tarnija oma võimekusega täita suudab — ja see on mõõdetav, tõendatav fakt riigi enda kahest andmestikust.

Allikad: Riigihangete register (CC BY 4.0) ja Maksu- ja Tolliameti kvartaliandmed (CC BY-SA 3.0). Genereeritud 11. juuni 2026.

← Avalehele